Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord

§ 1. Tegevustoetuse andmise eesmärk

Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse (edaspidi tegevustoetus) andmise eesmärk on toetada teadus- ja arendusasutust, ülikooli ja evalveeritud rakenduskõrgkooli (edaspidi asutus) teadus- ja arendustegevuse edendamisel ning avaliku hüve loomisel. Tegevustoetust eraldatakse mittemajandustegevuste jaoks Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2022. a teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ (ELT C 414, 28.10.2022, lk 1–38) punkti 2.1.1 tähenduses.

§ 2. Tegevustoetuse kogumahu jaotus

(1) Tegevustoetuse eelarve jaguneb 70 protsendi ulatuses baasrahastuseks ja 30 protsendi ulatuses tulemusrahastuseks.

(2) Tegevustoetuse baasrahastuse määramisel leitakse iga asutuse osakaal, arvestades teadus- ja arendustegevuse toetust, mis on talle toetuse määramise kalendriaastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul eraldatud, ning samal perioodil eraldatud teadus- ja arendustegevuse toetuse kogumahtu. Teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni valdkonna eest vastutava ministri otsusel võib baasrahastuse osakaalu kujundamisel arvesse võtta asutusele eraldatud siht- ja süsteemitoetust ning asutuse ümberkorraldamise või liitmise tulemusel toimunud muutusi.

(3) Tegevustoetuse tulemusrahastuse määramisel leitakse iga asutuse osakaal, arvestades tegevustoetuse alusandmete esitamise aastale eelneva kolme aasta teadus- ja arendustegevuse tulemusi ja lähtudes §-des 3–5 ja 7–9 toodud kvaliteedikriteeriumide proportsioonidest.

(4) Asutuse puhul, kellele ei ole tegevustoetuse määramise kalendriaastale eelneval kolmel aastal tegevustoetust määratud, võetakse baasrahastamisel arvesse käesolevas määruses toodud tulemusnäitajaid eelneva kolme aasta jooksul ning nende osakaalu tegevustoetust saavate asutuste tulemusnäitajatest samal perioodil.

§ 3. Teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ning tulemuslikkuse näitajad

Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest eraldatava tegevustoetuse tulemusosa mahust 40 protsenti eraldatakse riigi ja avalik-õiguslikele, mittetulundusühingu ja sihtasutusena tegutsevatele teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ning evalveeritud rakenduskõrgkoolidele (edaspidi avaliku sektori asutus) proportsionaalselt nende osalusel valminud teadustöö tulemustega järgmiselt:

1) teadusartikkel, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index, Emerging Sources Citation Index ja/või andmebaasis Scopus, välja arvatud kogumikud, koefitsiendiga 1;

2) teadusartikkel, mis on kajastatud punktis 1 nimetatud andmebaasides ning mille autorite arv on rohkem kui 100, koefitsiendiga 0,5;

3) teadusartikkel, mis on kajastatud punktis 1 nimetatud andmebaasides ning mille autorite arv on rohkem kui 1000, koefitsiendiga 0,3;

4) monograafia või kogumik, välja arvatud konverentsikogumik, mille välja andnud kirjastus on nimetatud Eesti Teadusinfosüsteemi veebilehel avalikustatud tunnustatud teaduskirjastuste loendis ning mis on täielikult valminud andmete esitaja osalusel, koefitsiendiga 5;

5) artikkel või peatükk Eesti Teadusinfosüsteemi tunnustatud kirjastuste loendis nimetatud kirjastuse välja antud monograafias või kogumikus, välja arvatud konverentsikogumikus, mille välja andnud kirjastus on nimetatud Eesti Teadusinfosüsteemi veebilehel avalikustatud tunnustatud teaduskirjastuste loendis, koefitsiendiga 1;

6) registreeritud patenditaotlus ning sordikaitse taotlus koefitsiendiga 1;

7) Eesti siseriiklik patent ning Eestis kaitse alla võetud taimesort koefitsiendiga 2;

8) välisriigi patent ning enam kui kahes välisriigis või Euroopa Liidus kaitse alla võetud taimesort koefitsiendiga 4.

§ 4. Teadlaste järelkasvu näitajad

(1) Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest eraldatava tegevustoetuse tulemusosa mahust 20 protsenti eraldatakse avaliku sektori asutusele, milles doktorandi juhendaja või kaasjuhendaja töötab, proportsionaalselt Eesti ülikoolis kaitstud doktoritööde arvuga vastava kalendriaasta kohta.

(2) Avaliku sektori asutuse teadlaste järelkasvu näitajana arvestatakse kaitstud doktoritöö kaasjuhendamist, välja arvatud ülikoolidevahelist kaasjuhendamist, juhul, kui:

1) doktorant töötas kaasjuhendajaga samas asutuses vähemalt poole doktoriõpingute nominaalajast, doktorandi töökoormus oli keskmiselt vähemalt 0,5 ning tema töö oli seotud doktoritööga ja

2) kaasjuhendaja töökoormus asutuses kogu juhendamise perioodil oli keskmiselt vähemalt 0,5 ning tal oli lisaks doktorandi juhendamisele ka muid teadus- ja arendustegevusega seotud tööülesandeid.

§ 5. Ühiskonna arengu toetamise ja teadmussiirdega seotud näitajad

(1) Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest eraldatava tegevustoetuse tulemusosa mahust 40 protsenti eraldatakse avaliku sektori asutusele proportsionaalselt teadus- ja arendustegevuse läbiviimise eest saadud ning avaliku sektori asutuse majandusaasta tulemiaruandes kajastatud tekkepõhiste tuludega, mille maht on vähemalt 3000 eurot lepingu kohta, välja arvatud punktides 1 ja 2 nimetatud tulude puhul, arvestades:

1) tulu immateriaalse vara kasutusõiguste andmisest litsentsi- või võõrandamislepingu alusel, välja arvatud punktis 2 nimetatud tulu sordikaitse õiguse andmisest kasutamiseks litsentsilepingu alusel, koefitsiendiga 5;

2) tulu, mis saadakse sordikaitse õiguse andmisest kasutamiseks litsentsilepingu alusel, koefitsiendiga 2;

3) tulu nii kodu- kui ka välismaiste äriühingute, välja arvatud Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruse nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ §-s 2 nimetatud haiglad, rahastatud projektide ja tellimustööde eest, mille sisu on teadus- ja arendustegevus, koefitsiendiga 2;

4) tulu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning punktis 3 nimetatud haiglate rahastatud tellimustööde eest, mille sisu on teadus- ja arendustegevus, koefitsiendiga 1;

5) tulu riigieelarvelistest konkurentsipõhistest teadus- ja arendustegevuse meetmetest, välja arvatud teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarves kajastuvad projektipõhised toetused, ja strateegiliste uuringute programmi toetustest, koefitsiendiga 1;

6) tulu, mis on saadud toetusena riigieelarve välistest välisvahenditest teadus- ja arendustegevuseks, koefitsiendiga 1.

(2) Tegevustoetuse tulemusosa arvestamisel ei lähe arvesse tulu lepingutest, mille avaliku sektori asutus on sõlminud juriidilise isiku või asutusega, mille aktsionär või osanik ta ise on, või juriidilise isiku või asutusega, kes kuuluvad avaliku sektori asutuse aktsionäride või osanike ringi.

(3) Tegevustoetuse tulemusosa arvutamisel ei lähe arvesse toetuse osa, mida avaliku sektori asutus kasutab teadus- ja arendustegevuse läbiviimise vahendamiseks, sealhulgas projekti partneritele edastatavad vahendid, või vahendid, mida toetuse saaja kasutab hankimiseks mõnelt teiselt asutuselt, organisatsioonilt või isikult.

(4) Lõikes 1 nimetamata tuludele lisaks ei arvestata tegevustoetuse tulemusosa mahu määramisel määruse lisas „Tegevustoetuse tulemusosa määramisel mittearvestatavad tulud“ nimetatud tulu.

§ 6. Rahvusteaduste arendamiseks eraldatava toetuse määramise tingimused

(1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 21 lõikes 8 nimetatud tegevustoetuse kogumahust rahvusteaduste toetamiseks eraldatava osa suuruse kehtestab igal aastal teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(2) Toetust rahvusteaduste arendamiseks eraldatakse avaliku sektori asutusele, kes on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas positiivselt evalveeritud ning tegutseb teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 21 lõikes 9 nimetatud valdkondades.

(3) Lõikes 2 nimetatud asutustele eraldatakse rahvusteaduste arendamiseks ette nähtud toetusest 70 protsenti rahvusteaduste baasrahastuseks ja 30 protsenti rahvusteaduste tulemusrahastuseks.

(4) Rahvusteaduste baasrahastamisel leitakse iga lõikes 2 nimetatud asutuse osakaal, arvestades asutusele rahvusteaduste arendamiseks ettenähtud toetuse määramise kalendriaastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul eraldatud toetuse kogumahtu ja samal perioodil rahvusteaduste arendamiseks eraldatud toetust.

(5) Kui lõikes 2 nimetatud asutuse puhul jääb lõike 4 alusel arvutatud rahvusteaduste baasosa maht alla 50 000 euro, arvestatakse asutuse rahvusteaduste baasosaks 50 000 eurot.

(6) Rahvusteaduste arendamiseks eraldatava toetuse tulemusosa jagatakse lõikes 2 nimetatud asutuste vahel proportsionaalselt teadus- ja arendustegevuse tulemusnäitajatega rahvusteaduste valdkondades järgmiselt:

1) eesti keeles avaldatud monograafiad, koefitsiendiga 5;

2) rahvusteadustega seotud spetsiifilised teadusväljaanded, sealhulgas sõnaraamatud, andmebaasid, tekstikriitilised väljaanded, koefitsiendiga 3;

3) eestikeelsed teadusartiklid eelretsenseeritavates teadusajakirjades ja kogumikes, koefitsiendiga 1.

(7) Juhul, kui rahvusteaduste arendamiseks eraldatava toetuse määramise aluseks võetakse lõike 6 punktides 1 ja 3 nimetatud publikatsioonid, ei arvestata toetuse määramisel § 3 punktides 1–5 nimetatud publikatsioone.

§ 7. Teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ning tulemuslikkuse näitajad

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest eraldatava tegevustoetuse tulemusosa mahust 35 protsenti eraldatakse äriühinguna tegutsevatele eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele (edaspidi äriühingust asutus) proportsionaalselt nende osalusel valminud avalikult kättesaadavate teadustöö tulemustega järgmiselt:

1) teadusartikkel, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index, Emerging Sources Citation Index ja/või andmebaasis Scopus, välja arvatud kogumikud, koefitsiendiga 2;

1¹) teadusartikkel, mis on avaldatud punktis 1 nimetatud andmebaasides kajastatud eelretsenseeritud kogumikus, sealhulgas konverentsikogumikus, koefitsiendiga 1;

2) registreeritud patenditaotlus ja Eesti siseriiklik patent koefitsiendiga 1 ning välisriigi patent koefitsiendiga 3.

§ 8. Teadlaste järelkasvu näitajad

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest eraldatava tegevustoetuse tulemusosa mahust 35 protsenti eraldatakse äriühingust asutusele proportsionaalselt kaitstud doktori- ja magistritööde arvuga järgmiselt:

1) Eesti ülikoolis kaitstud doktoritööde arv, juhul kui doktoritöö juhendaja või kaasjuhendaja ja doktorant töötasid doktorandi doktoriõpingute ajal äriühingus samaaegselt vähemalt poole doktoriõpingute nominaalajast, kumbki vähemalt 0,5 koormusega ning doktorandi töö äriühingus on seotud doktoritöö valdkonnaga, koefitsiendiga 4. Nõuete täitmise hindamisel lähtutakse doktoriõpingute nominaalajast, õppeaja pikendamist ja akadeemilisel puhkusel viibimise aega ei arvestata. Samaaegse töötamise perioodi arvestatakse üksnes aja eest, mil doktorant õppis doktoriõppes ning asjaomane isik oli määratud tema doktoritöö juhendajaks või kaasjuhendajaks;

2) Eesti ülikoolis kaitstud nende magistritööde arv, mille juhendaja töötas äriühingus vähemalt poole magistriõpingute nominaalajast vähemalt 0,5 koormusega ning magistritöö teema on seotud äriühingu tegevusalaga, koefitsiendiga 1.

§ 9. Ühiskonna arengu toetamise ja teadmussiirdega seotud näitajad

(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest eraldatava tegevustoetuse tulemusosa mahust 30 protsenti eraldatakse äriühingust asutusele proportsionaalselt teadus- ja arendustegevuse projektide rahalisele mahule, mis on kaasatud riigieelarve välistest vahenditest teadus- ja arendustegevuseks.

(2) Projekt, mis viiakse ellu kahe või enama asutuse koostöös, peab vastama tõhusa koostöö tingimustele vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 2 punktile 90.

§ 10. Tegevustoetuse mahu määramise alusandmed

(1) Avaliku sektori asutus esitab tegevustoetuse mahu määramise alusandmed teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ministeeriumi väljatöötatud vormil hiljemalt tegevustoetuse jaotuse kinnitamisele eelneva aasta 1. oktoobriks või võtab ministeerium või tema volitatud isik andmed 1. oktoobri seisuga Eesti Teadusinfosüsteemist.

(2) Äriühingust asutus esitab tegevustoetuse mahu määramise alusandmed innovatsiooni valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ministeeriumi väljatöötatud vormil hiljemalt tegevustoetuse jaotuse kinnitamisele eelneva aasta 1. oktoobriks või võtab ministeerium või tema volitatud isik andmed 1. oktoobri seisuga Eesti Teadusinfosüsteemist.

(3) Kui asutus ei ole varem tegevustoetuse, sealhulgas rahvusteaduste arendamiseks eraldatava toetuse, saamiseks §-des 3–5 ja 7–9 ning § 6 lõikes 6 toodud andmeid esitanud, tuleb esitada andmed eelneva kolme kalendriaasta kohta. Kui asutus on varem eelnimetatud andmeid esitanud, tuleb esitada andmed andmete kogumise aastale eelneva ühe kalendriaasta kohta.

(4) Teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni valdkonna eest vastutaval ministeeriumil või tema volitatud isikul on õigus saada asutuselt lisateavet alusandmete kohta ning kontrollida esitatud andmete õigsust.

(5) Valeandmete esitamise korral on teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni valdkonna eest vastutaval ministeeriumil õigus jätta vastavad andmed toetuse mahu määramisel arvestamata. Kui valeandmete esitamine ilmneb pärast toetuse määramist, on vastava valdkonna eest vastutaval ministeeriumil õigus vähendada järgmisel aastal tegevustoetuse mahtu valeandmete alusel määratud toetuse ulatuses.

(6) Asutusel on õigus vastava taotluse esitamisel saada teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni valdkonna eest vastutavalt ministeeriumilt teavet enda asutuse tegevustoetuse mahu määramisel arvestatud alusandmete kohta.

§ 11. Tegevustoetuse mahu kinnitamine

(1) Tegevustoetuse jaotuse asutustele kinnitab teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(2) Käskkiri tehakse toetust saavatele asutustele teatavaks 10 päeva jooksul käskkirja andmisest arvates.

§ 12. Tegevustoetuse aruanne

(1) Asutus esitab teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni valdkonna eest vastutavale ministeeriumile tegevustoetuse kasutamise kohta aruande hiljemalt toetuse eraldamisele järgneva aasta 31. jaanuariks.

(2) Aruandes esitatakse vähemalt järgmised andmed tegevustoetuse kasutamise kohta aruandeaastal:

1) peamised tegevused, sealhulgas elluviidud ning kaasfinantseeritud teadus- ja arendusprojektid;

2) olulisemad teadus- ja arendustegevuse tulemused;

3) teave soetatud või ajakohastatud teadustaristu ning muude avaliku hüve pakkumiseks vajalike tegevuste kohta.

(3) Kui asutus ei esita aruannet tähtajaks, on teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni valdkonna eest vastutaval ministril õigus jätta asutusele järgneval tegevustoetuse määramise aastal tegevustoetus eraldamata.

§ 13. Tegevustoetuse tulemuste avalikustamine

(1) Tegevustoetuse kasutamise tulemusel valminud publikatsioonid on avalikkusele vabalt kättesaadavad Eesti Teadusinfosüsteemis, kui õigusaktides ei ole sätestatud avaldamisele piiranguid või õigust jätta tulemused avaldamata.

(2) Juhul kui kirjastus piirab ajaliselt juurdepääsu lõike 1 alusel avalikele publikatsioonidele, tehakse uurimisteema täitmise tulemusena valminud publikatsioonid viivitamata avalikkusele vabalt kättesaadavaks Eesti Teadusinfosüsteemis pärast piirangu lõppemist, kui kirjastuse tingimused ei sätesta teisiti.

§ 14. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) Asutus on kohustatud võimaldama teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni valdkonna eest vastutaval ministeeriumil või tema volitatud isikul läbi viia asutuse tegevustoetuse saamiseks esitatud andmete ning toetuse kasutamise kontrolli ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas esitama kõik nõutud dokumendid.

(2) Teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni valdkonna eest vastutaval ministeeriumil on õigus teha otsus tegevustoetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta (edaspidi otsus), kui:

1) asutus on saanud toetust teadlikult esitatud valeandmete alusel;

2) asutus on kasutanud toetust majandustegevuseks;

3) esitatud aruannetest nähtub, et asutus ei ole kasutanud toetust sihipäraselt teadus- ja arendustegevuse eesmärkide täitmiseks ning avaliku hüve loomiseks.

(3) Ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi tagastamine toimub vastavalt konkurentsiseaduse §-le 42.

(4) Asutus peab otsuses nimetatud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

(5) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

§ 15. Tegevustoetuse mahu määramise alusandmete esitamine 2025. aastal

2025. aastal tuleb § 10 lõikes 1 nimetatud tegevustoetuse mahu määramise alusandmed esitada teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ning § 10 lõikes 2 nimetatud tegevustoetuse mahu määramise alusandmed esitada innovatsiooni valdkonna eest vastutavale ministeeriumile hiljemalt 1. novembriks või võtab ministeerium või tema volitatud isik andmed 1. novembri seisuga Eesti Teadusinfosüsteemist.

§ 15¹. Tegevustoetuse mahu määramise alusandmete esitamine 2026. aastal

2026. aastal tuleb § 10 lõikes 1 nimetatud tegevustoetuse mahu määramise alusandmed esitada teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ning § 10 lõikes 2 nimetatud tegevustoetuse mahu määramise alusandmed esitada innovatsiooni valdkonna eest vastutavale ministeeriumile hiljemalt 1. novembriks või võtab ministeerium või tema volitatud isik andmed 1. novembri seisuga Eesti Teadusinfosüsteemist.

§ 16. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2025. a.