Riigipühad ja rahvuspüha: puhkepäevad ja töötasu

Millised päevad on riigipühad ja rahvuspüha?

Rahvuspüha ja puhkepäev on 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (PTS § 1) [1]. Riigipühad ja puhkepäevad on (PTS § 2) [2]:

• 1. jaanuar – uusaasta;
• suur reede;
• ülestõusmispühade 1. püha;
• 1. mai – kevadpüha;
• nelipühade 1. püha;
• 23. juuni – võidupüha;
• 24. juuni – jaanipäev;
• 20. august – taasiseseisvumispäev;
• 24. detsember – jõululaupäev;
• 25. detsember – esimene jõulupüha;
• 26. detsember – teine jõulupüha.

Suur reede, ülestõusmispühade 1. püha ja nelipühade 1. püha on loetelus ilma kindla kuupäevata (PTS § 2 p 2, 3 ja 5) [2]. Pühad ja tähtpäevad arvestatakse gregooriuse ehk uue kalendri järgi (PTS § 4 lg 1) [4].

Riiklikud tähtpäevad, näiteks 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev või 16. november – taassünni päev, on loetletud eraldi (PTS § 3) [7]. Erinevalt rahvuspühast ja riigipühadest ei nimeta seadus neid puhkepäevadeks (PTS § 1; PTS § 2; PTS § 3) [1] [2] [7].

Rahvuspüha suhtes kohaldatakse teistes õigusaktides riigipühade ja riiklike pühade kohta sätestatut (PTS § 4 lg 2) [4]. Seega kehtivad töölepingu seaduse riigipühade reeglid ka 24. veebruaril.

Kui palju makstakse riigipühal töötamise eest?

Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu (TLS § 45 lg 2) [3]. Riigikohus on selgitanud, et tööandja maksab tööaja langemisel rahvus- ja riigipühale töö eest kahekordset tasu ka siis, kui pooled on kokku leppinud summeeritud tööaja arvestuses (RK 3-2-1-69-17) [8].

Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et riigipühal tehtud töö hüvitatakse täiendava vaba aja andmisega kahekordsest tasust erinevalt (TLS § 45 lg 3) [3]. Ilma sellise kokkuleppeta kehtib 2-kordne töötasu.

Summeeritud tööaja puhul tuleb arvestada ka Riigikohtu seisukohta (RK 3-2-1-69-17) [8]:

• seadusest ei tulene, et ületunnitöö kindlakstegemiseks tuleb vähendada töötaja kokkulepitud tööaega rahvus- ja riigipühale langeva tööaja võrra;
• ületunnitööks arvestatakse üksnes tööaeg, mis ületab arvestusperioodi lõpuks kokkulepitud tööaega, nii et riigipühal töötamine ei ole iseenesest ületunnitöö.

Millal on lühendatud tööpäev?

Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra (TLS § 53) [5]. Lühendatud on seega neljale pühale eelnev tööpäev. Teiste riigipühade, näiteks kevadpüha või taasiseseisvumispäeva, eelset tööpäeva see säte ei nimeta (TLS § 53) [5].

Tööpäeva lühendamine on tööandja kohustus: seadus ütleb, et tööandja lühendab tööpäeva (TLS § 53) [5]. Tööandja peab tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust (TLS § 28 lg 2 p 4) [9].

Kas riigipüha pikendab puhkust?

Jah. Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi (TLS § 54 lg 3) [6]. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva (TLS § 55) [10]; kui puhkuse ajale langeb riigipüha, pikeneb puhkus selle päeva võrra.

Ka puhkusetasu arvutamisel arvestatakse seda: keskmise töötasu arvutamisel põhipuhkusetasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi (Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 4 lg 2) [11].

Mis saab palgapäevast ja tähtaegadest, mis langevad pühale?

Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval (TLS § 33 lg 2) [12]. Palk tuleb seega maksta enne püha.

Tähtaegade puhul on üldreegel teistsugune: kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval (TsÜS § 136 lg 8) [13].

Mida seadus ütleb

• „24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev.“ (PTS § 1) [1] – seadus nimetab selle rahvuspühaks ja puhkepäevaks.
• „Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu.“ (TLS § 45 lg 2) [3] – riigipühal töötamise eest makstakse topelt.
• „Rahvuspüha suhtes kohaldatakse teistes õigusaktides riigipühade ja riiklike pühade kohta sätestatut.“ (PTS § 4 lg 2) [4] – 24. veebruaril kehtivad samad reeglid nagu riigipühadel.
• „Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra.“ (TLS § 53) [5] – nende pühade eel on lühem tööpäev.
• „Käesoleva seaduse §-des 55–58 ettenähtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi.“ (TLS § 54 lg 3) [6] – pühad pikendavad põhipuhkust.
• Alates 01.01.2027 on sama lõike sõnastus: „Käesoleva seaduse §-des 55, 57 ja 58 ettenähtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi.“ (TLS § 54 lg 3) [14] – viide §-le 56 jääb välja; §-des 55, 57 ja 58 ettenähtud põhipuhkuse hulka rahvuspüha ja riigipühi ka edaspidi ei arvata.

Mida teha

1. Vaadake, millised päevad on rahvuspüha ja riigipühad (PTS § 1; PTS § 2) [1] [2].
2. Tööandjana lühendage uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra (TLS § 53) [5] ja pidage tööaja arvestust (TLS § 28 lg 2 p 4) [9].
3. Kui töötate riigipühal, kontrollige palgalehelt, et töö eest on makstud 2-kordset töötasu (TLS § 45 lg 2) [3], või et Teiega on kokku lepitud hüvitamine täiendava vaba ajaga (TLS § 45 lg 3) [3].
4. Puhkust planeerides arvestage, et põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi (TLS § 54 lg 3) [6].
5. Kui tööandjaga tekib vaidlus, lahendatakse see töölepingu seaduse ja töövaidluse lahendamise seaduse alusel (TLS § 114) [15]; töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba (TvLS § 15) [16].

Korduma kippuvad küsimused

Kas 24. veebruaril töötamise eest makstakse samuti topelt?

Jah. Rahvuspühale kohaldatakse riigipühade kohta sätestatut (PTS § 4 lg 2) [4], seega maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu (TLS § 45 lg 2) [3].

Kas tööandja võib kahekordse tasu asemel anda vaba aega?

Ainult kokkuleppel: tööandja ja töötaja võivad kokku leppida riigipühal tehtava töö hüvitamise täiendava vaba aja andmisega (TLS § 45 lg 3) [3].

Kas lühendatud tööpäev on enne iga riigipüha?

Ei. Kolme tunni võrra lühendatakse tööpäeva, mis eelneb uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale (TLS § 53) [5].

Mis saab, kui palgapäev langeb riigipühale?

Palgapäev loetakse saabunuks riigipühale eelneval tööpäeval (TLS § 33 lg 2) [12].

Kas summeeritud tööaja korral vähendatakse tööaja normi pühade võrra?

Riigikohtu järgi ei tulene seadusest, et ületunnitöö kindlakstegemiseks tuleb kokkulepitud tööaega vähendada rahvus- ja riigipühale langeva tööaja võrra; pühal töötamise eest makstakse kahekordset tasu (RK 3-2-1-69-17) [8].