Vedelkütuse seadus (VKS)

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab maksude laekumise ja enamkasutatavate mootorikütuste kvaliteedi tagamise eesmärgil vedelkütuse käitlemise alused ja korra, kütusemahutite registreerimise kohustuse, transpordis kasutatava biokütuse ja kestlike lennukikütuste tarbimisse lubamise nõuded, riikliku järelevalve korralduse ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest.

(2) Vedelkütuse tootmisele kohaldatakse käesolevat seadust kütuseaktsiisi sätestavas seaduses ettenähtud erisustega.

(3) Käesolev seadus ei reguleeri vedelkütuse käitlemisel kasutatavatele seadmetele, ehitistele ning mõõtevahenditele esitatavaid tehnilisi ja ohutusnõudeid.

(3¹) Käesolev seadus ei laiene mootorikütusele, mille ühendusevälisest riigist saabuv reisija toimetab Eestisse mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks.

(3²) Käesolev seadus ei reguleeri kütuse müüki riigiasutuse poolt kohtuotsuse alusel, järelevalvemenetluse tulemusena või muu avaliku ülesande täitmisega seotud põhjendatud juhul. Riigiasutuse poolt kütuse müügi korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3³) Käesolevat seadust ei kohaldata vedelkütustest bensiinile, mille tihedus standardis EN ISO 4259 nimetatud katsemeetodi alusel temperatuuril 15 ºC on alla 720 kilogrammi kuupmeetri kohta ja mis sama katsemeetodi alusel sisaldab:

1) hapnikku – kuni 0,1 mahuprotsenti;

2) alkeene – kuni 1,0 mahuprotsenti;

3) aromaatseid süsivesinikke – kuni 1,0 mahuprotsenti.

(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

§ 1¹. Pädev asutus

(1) Transpordiamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405, milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist kestliku lennutranspordi jaoks (ELT L, 2023/2405, 31.10.2023), artikli 11 tähenduses ning ta koordineerib määrusest tulenevate kohustuste täitmist õhusõiduki käitaja ja lennuvälja käitaja tegevust puudutavates küsimustes.

(2) Keskkonnaamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405 artikli 11 tähenduses ning ta koordineerib määrusest tulenevate kohustuste täitmist lennukikütuse tarnija tegevust puudutavates küsimustes.

§ 2. Mõistedamended 01.10.2026

(1) Käesoleva seaduse tähenduses:

1) vedelkütus (edaspidi kütus) on vedel põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes, mootorsõidukites kasutatav vedelgaas, mis standardtingimustel, see on rõhul 0,1 MPa ja temperatuuril 15 °C, on gaasilises olekus, ning mootorsõidukites kasutatav biogaas;

2) Repealed

3) kütuse käitlemine on tarbimisse lubatud kütuse müük või müügiks pakkumine (edaspidi müük), vedu, hoiuteenuse osutamine ja ladustamine ning kütuse import, eksport ja tootmine;

4) kütuse import on kütusele vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri kohaldamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101) (edaspidi tolliseadustik), tähenduses;

5) kütuse eksport on kütusele ekspordi tolliprotseduuri kohaldamine tolliseadustiku tähenduses;

6) kütuse hoiuteenuse osutamine on isiku poolt tema majandustegevuse raames teisele isikule kuuluva kütuse hoidmine ja ladustamine, välja arvatud kriisiülesannete täitmiseks vajalike vahendite ja varu hoidmine kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses;

7) Repealed

8) kütuselisand on aine või ainete segu, mille lisamine kütusele parendab selle omadusi või energiamuundamisseadme tööd;

9) kütuse tarbimisse lubamine on aktsiisikauba tarbimisse lubamine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses;

9¹) biometaani lõpptarbimisse andmine on energiamajanduse korralduse seaduse §-s 32⁷ nimetatud päritolutunnistuse alusel biometaani maantee- või raudteetranspordis kasutusse andmine;

9²) elektrienergia lõpptarbimisse andmine on elektrituruseaduse tähenduses taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia maanteetranspordis kasutusse andmine;

9³) vesiniku lõpptarbimisse andmine on energiamajanduse korralduse seaduse §-s 32⁷ nimetatud päritolutunnistuse alusel vesiniku maanteetranspordis kasutusse andmine;

10) biokütus on biokütus atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses;

11) biomass on biomass atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses;

12) tarneahel on tegevuste kogum, mis hõlmab isikuid ja tegevusi alates biokütuse tootmiseks vajaliku tooraine kasvatamisest kuni biokütuse tarbijale kättesaadavaks tegemiseni;

13) energiasisaldus on kütuse alumine kütteväärtus, mis on määratud 15 ºC juures ja väljendatud ühikutes megadžauli liitri kohta või megadžauli kilogrammi kohta;

14) jäätmed on jäätmed jäätmeseaduse tähenduses, välja arvatud asjad, mida on tahtlikult muudetud või saastatud, et asi vastaks kõnealusele määratlusele;

15) jääk on asi, mis ei ole tootmisprotsessi sihipärane lõpptoodang ja tootmise esmane eesmärk ning mille tootmiseks ei ole tootmisprotsesse teadlikult muudetud, ning asi, mis on põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse või metsamajanduse tööstuse otsene kõrvaltoodang;

16) esimese põlvkonna biokütus on biokütus, mida toodetakse teraviljast ja muust tärkliserikkast põllukultuurist, suhkru- ja õlikultuurist ning kultuurist, mida kasvatatakse põllumajandusmaal põhikultuurina peamiselt energia tootmiseks;

17) täiustatud biokütus on biokütus, mida toodetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) IX lisa A osas nimetatud toorainest;

18) kestlikud lennukikütused on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405 artikli 3 punktis 7 määratletud kütused;

19) lennukikütuse tarnija on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405 artikli 3 punkti 19 kohane isik, kes tarnib Eestis asuvas liidu lennujaamas õhusõiduki käitajale ärilise lennutranspordi lennu tarbeks lennukikütust.

(2) Repealed

(3) Kütuste täpsustatud loetelu kehtestab nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 07.09.1987, lk 1–675) kirjeldatud kombineeritud nomenklatuuri koodide (edaspidi KN-i kaubakoodid) alusel valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 2¹. Tarbimisse lubatud biokütuse ja kestlike lennukikütuste osakaalamended 01.10.2026changes 01.01.2028

(1) Kütuse müüjal, kelle kohta on majandustegevuse registrisse kantud kütuse tarbimisse lubamise märge või kütuse maksuladustamise lõpetamise märge, ja kütuse impordi tegevusluba omaval isikul (edaspidi koos tarnija) peab tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse, biokütuse ja maanteetranspordis kasutusse antud elektrienergia koguenergias biokütuse või lõpptarbimisse antud biometaani, vesiniku või elektrienergia koguenergia osakaal poolaasta kaalutud keskmise väärtusena 30. juuni ja 31. detsembri seisuga olema vähemalt 7,5 protsenti.

(1¹) Kui tarnija on kalendriaasta esimesel poolaastal täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust suuremas ulatuses, kui seadus ette näeb, võib ta esimese poolaasta kohustust ületava osa võtta arvesse sama kalendriaasta teise poolaasta kohustuse täitmisel või müüa selle käesoleva seaduse §-des 2² ja 2⁶ sätestatud korras teisele tarnijale, kes võib võtta seda arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisel vastava kalendriaasta teisel poolaastal.

(1²) Lennukikütuse tarnimisel ja tankimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405 artiklis 4 ja I lisas kehtestatud kestliku lennukikütuse osakaalu nõudest. Kestliku lennukikütuse osakaalu nõuet ei rakendata kütuse puhul, mis on tarbimisse lubatud vedelkütusevaru seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud juhul ja hädaolukorra seaduse § 18³ lõikes 1 või 2 nimetatud otsuse alusel.

(1³) Lennukikütuse tarnija, kellel on tekkinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405 artiklis 4 ja I lisas kestliku lennukikütuse miinimumosakaalu suhtes kehtestatud kohustuste täitmisel puudujääk, peab tarnima järgmisel aruandeperioodil turule lisaks asjaomase aruandeperioodi kohustuslikus koguses lennukikütusele ka sellises koguses kütuse, mis on võrdne selle puudujäägiga, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405 artikli 12 lõike 8 kohast erandit sünteetilistele kütustele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks arvesse võetav biokütus ja biometaan peavad vastama energiamajanduse korralduse seaduse §-s 32³ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisas nimetatud toorainetest toodetud biokütuse energiasisaldus võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse kahekordsena.

(4) Repealed

(4¹) Lõpptarbimisse antud elektrienergia energiasisaldus võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse neljakordsena.

(4²) Lõpptarbimisse antud elektrienergia osakaalu arvutamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1) kui lõpptarbimisse antud elektrienergia pärines võrgust elektrituruseaduse tähenduses, kujuneb lõpptarbimisse antud elektrienergia koguseks mõõtepunktis tarbitud elektrienergia kogus megadžaulides korrutatuna lõpptarbimisse andmise aastale eelnenud üle-eelmise aasta riigi taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaaluga elektrienergia lõpptarbimisest protsentides;

2) kui lõpptarbimisse antud elektrienergia pärines üksnes taastuvast energiaallikast elektrienergiat tootvast tootmisseadmest otseliini kaudu elektrituruseaduse tähenduses, on lõpptarbimisse antud elektrienergia kogus võrdne samas mõõtepunktis lõpptarbimisse antud elektrienergia kogusega.

(4³) Lõpptarbimisse antud Euroopa Liidu teisest liikmesriigist pärit biometaani võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse, kui on täidetud järgmised nõuded:

1) biometaan on füüsiliselt jõudnud lõpptarbimisse andva isikuni kas gaasivõrgu või konteinertranspordi kaudu;

2) lähteriigis väljastatud biometaani päritolutunnistus ja energiamajanduse korralduse seaduse §-s 32³ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastavuse tõendus on liikunud lõpptarbimisse andva isiku omandusse ning tarbimisse andja on nendega tõendanud biometaani tarbimisse andmist Eestis;

3) biometaani tootmiseks ei ole teine Euroopa Liidu liikmesriik andnud investeeringutoetust ega muud toetust riikliku toetuskava kaudu;

4) lähteriigi energiabilansist on Eestisse edastatud biometaani kogus välja arvatud.

(4⁴) Lõpptarbimisse antud Eestis toodetud biometaan võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse, kui see on sisestatud gaasivõrku või füüsiliselt tarnitud Eesti maantee- või raudteetransporti.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud biokütuse koguenergia kohustuslikku osakaalu võib Vabariigi Valitsus korraldusega vähendada, kui muu tegevuse tulemusena saavutatav taastuvast energiaallikast toodetud energia osakaal maantee- ja raudteetranspordis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusest eeldatavasti vähemalt 0,2 protsendi võrra suurem. Vähendamise ulatus ei tohi olla suurem kui muu tegevuse tulemusena saavutatud taastuvast energiaallikast toodetud energia osakaalu nimetatud kasv.

(6) Koguenergia arvutamise meetodi ning kütuse ja biokütuse energiasisalduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(7) Kui tarbimisse lubatakse biokütus, mille energiasisaldus ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatavas määruses sätestatule, esitab tarnija käesoleva seaduse § 2⁴ lõikes 1 nimetatud aruandes biokütuse energiasisalduse ja selle määramise aluseks oleva standardi nime.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ja lõikes 9 nimetatud täiustatud biokütuse kohustusliku osakaalu nõuet ei rakendata:

1) oktaaniarvuga 98 bensiini puhul;

2) kütuse puhul, mis on võetud kasutusele vedelkütusevaru seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud vedelkütusevaru uuendamisel;

3) kütuse puhul, mis on tarbimisse lubatud vedelkütusevaru seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud varustamisraskuste korral kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 101 lõikes 1, 2 või 3 nimetatud otsuse alusel;

4) kütuse puhul, mis on tarbimisse lubatud vedelkütusega varustamisest tingitud kriisiolukorra ajal.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud bensiini, diislikütuse ja biokütuse koguenergias peab täiustatud biokütuse osakaal olema vähemalt 0,5 protsenti. Esimese põlvkonna biokütuse koguenergia osakaalu, mis ületab 0,5 protsenti kütuse koguenergiast, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse ei võeta.

(10) Repealed

(11) Tarbimisse lubatud kütuse ja biokütuse koguenergias peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas nimetatud lähteainetest toodetud biokütuse osakaal olema väiksem kui 1,7 protsenti.

§ 2². Tarnijate ning biometaani, vesiniku ja elektrienergia lõpptarbimisse andnud isiku vahelised kokkulepped

(1) Käesoleva seaduse § 2¹ lõikes 1 nimetatud kohustust ja lõikes 9 nimetatud täiustatud biokütuse kohustusliku osakaalu nõuet võib tarnija osaliselt või täielikult täita § 2⁶ lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna vahendusel omandatud tarbimisse lubatud biokütuse ning lõpptarbimisse antud biometaani, vesiniku või elektrienergia koguenergia § 2⁴ lõikes 1 nimetatud aruande esitamise aasta statistikaga.

(2) Tarbimisse lubatud või lubatavat biokütuse ning lõpptarbimisse antud või antavat biometaani, vesiniku või elektrienergia koguenergia statistikat müüakse käesoleva seaduse § 2⁶ lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna vahendusel sõlmitud kokkuleppe alusel. Kui tarbimisse lubatud biokütuse ning lõpptarbimisse antud biometaani, vesiniku või elektrienergia koguenergia statistika ei ole statistika tekkimise hetkeks müüdud, müüakse see üksnes digitaalse keskkonna vahendusel enampakkumisel sõlmitud kokkuleppe alusel.

(3) Käesoleva seaduse § 2⁴ lõikes 1 nimetatud aruande esitamise aastal võivad tarnija ja biometaani või elektrienergia lõpptarbimisse andnud isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kokkuleppe alusel iga kuu teisele tarnijale tema kohustuse täitmiseks § 2⁶ lõikes 2 nimetatud digitaalses keskkonnas statistiliselt üle kanda biokütuse koguenergiat tarbimisse lubatud bensiini või diislikütuse koguenergias. Kokkulepe peab sisaldama muu hulgas kokkuleppe sõlminud isikute nimesid, statistiliselt ülekantavat koguenergia kogust megadžaulides ja ajavahemikku, mille jooksul üks tarnija teisele statistilise ülekande teeb.

(4) Kui käesoleva seaduse § 2⁶ lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna töös esineb tehnilisi takistusi ja maagaasiseaduse §-s 15 nimetatud süsteemihaldur on nendest takistustest teadlik, võib süsteemi mittetöötamise ajal sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kokkuleppe kirjalikult digitaalset keskkonda kasutamata. Sellisel juhul esitatakse kokkulepe koos käesoleva seaduse § 2⁴ lõikes 1 nimetatud aruandega Keskkonnaametile.

§ 2³. Biokütuse ja kestliku lennukikütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamine

(1) Käesoleva seaduse § 2¹ lõigetes 1 ja 1² sätestatud kohustuse täitmiseks säilitavad tarnija ja lennukikütuse tarnija tarbimisse lubatud biokütuse ja kestliku lennukikütuse kohta teabe, mis võimaldab kontrollida kütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavust kogu tarneahela ulatuses. Teavet säilitatakse vähemalt viis aastat.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) biokütuse kogus tuhandetes liitrites 15 ºC juures ja gigadžaulides;

2) biokütuse tüüp;

3) biokütuse tooraine;

4) biokütuse tootmisviis;

5) tooraine lähteriik;

6) biokütuse ostmise koht riigi täpsusega;

7) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetod, mida kasutati biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamiseks;

8) süsinikumahukus väljendatuna grammides süsinikuekvivalenti megadžauli kohta.

(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kestliku lennukikütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavust tõendav teave peab sisaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405 artiklis 10 loetletud andmeid.

(3) Biokütuse ja kestliku lennukikütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavust tõendatakse ühte või mitut järgmist meetodit kasutades:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 alusel tunnustatud vabatahtlik kava;

2) teise Euroopa Liidu liikmesriigi kava;

3) kava, mille koostamise aluseks on kolmanda riigiga sõlmitud Euroopa Komisjoni tunnustatud kahe- või mitmepoolne leping.

(4) Tarnija ja lennukikütuse tarnija tagavad kütuse käitlemisel, et toimib massibilansisüsteem, mis võimaldab korraldada sellise saadetise segamist, mis sisaldab erinevatele biokütuse või kestliku lennukikütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavat toorainet või kütust (edaspidi segu), ja selliste saadetiste omavahelist segamist ning sellise segamise üle arvestuse pidamist. Segu puhul peab olema tagatud teave iga segu sisaldusse kuuluva saadetise biokütuse või kestliku lennukikütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse ja saadetise koguse kohta. Segust võib väljastada samas koguses ja samadele biokütuse või kestliku lennukikütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavat saadetist, nagu seda on segusse lisatud.

(5) Massibilansisüsteemi kasutamine peab tagama kogu tarneahela ulatuses biokütuse ja kestliku lennukikütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse kohta teabe edastamise järelevalveasutusele ja sõltumatule audiitorile.

§ 2⁴. Aruandlus

(1) Tarnija esitab Keskkonnaametile iga kuu 15. kuupäevaks kuuaruande (edaspidi aruanne), milles märgib eelmise kalendrikuu jooksul tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse ja biokütuse koguse ning neile vastava koguenergia andmed. Aruandes märgib tarnija vedelkütusevaru seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud vedelkütusevaru uuendamisel või § 7 lõikes 2 nimetatud korralduse alusel kasutusele võetud vedelkütusevaru koguse, mille tarnija aruandeperioodil tarbimisse lubas.

(1¹) Keskkonnaamet tagab teabevahetuse biokütuste tarbimisse laskmise kohta riikliku andmebaasi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 nimetatud liidu andmebaasi vahel. Keskkonnaamet kasutab liidu andmebaasi järelevalve tõhustamiseks.

(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega täpsemad nõuded aruande andmete koosseisule ja aruande esitamise korra.

(3) Tarnija, kellel on käesoleva seaduse § 2² kohane kokkulepe, eristab aruandes statistilise ülekande koguse, mis on tarbimisse lubatud teise tarnija kohustuse täitmiseks või saadud teiselt tarnijalt oma kohustuse täitmiseks. Andmetele lisatakse teise tarnija ärinimi ja registrikood.

(4) Keskkonnaagentuuri pädevusse kuulub aruannete kogumine ja töötlemine.

§ 2⁵. Auditeerimise nõuded

(1) Keskkonnaametil on õigus nõuda tarnijalt käesoleva seaduse § 2⁴ lõikes 1 nimetatud aruande sõltumatut auditeerimist, kui Keskkonnaametil on põhjendatud kahtlus aruandes kajastatud biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamise õigsuses.

(2) Audiitor peab olema:

1) tarneahelas osalevatest ettevõtjatest sõltumatu;

2) auditeeritavast tegevusest sõltumatu;

3) akrediteeritud kooskõlas käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud määruse nõuetega keskkonnajuhtimissüsteemi audiitorina või kasvuhoonegaaside heitkoguse aruande tõendajana.

(3) Aruande auditeerimisel järgitakse auditeerimise head tava ning hinnatakse aruande koostamiseks kasutatud andmete kogumise sagedust ja metoodikat ning andmete statistilise usaldusväärsuse tagamist. Audiitor kontrollib, kas aruande koostamiseks kasutatud andmete kogumise süsteemi puhul on täidetud järgmised nõuded:

1) saadetise andmed on jälgitavad kogu tarneahela ulatuses;

2) saadetise andmete olemasolu on tagatud kogu tarneahela ulatuses;

3) andmete kogumise süsteem tagab andmete täpsuse ja usaldusväärsuse.

(4) Audiitori arvamuses peab sisalduma vähemalt järgmine teave:

1) auditeeritava dokumendi nimi;

2) auditeerimise kriteeriumid ja põhimõtted, mida auditeerimisel järgiti;

3) biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamiseks kasutatud meetod ja selle õige kajastus aruandes;

4) tarneahela järelkontrolli tulemus, kui järelkontroll oli vajalik;

5) kokkuvõte;

6) järeldus.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud auditeerimise nõudeid kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/2405 käsitletud kestlike lennukikütuste kohta esitatavatele aruannetele.

§ 2⁶. Biokütuse, biometaani, vesiniku ja elektrienergia statistikaga kauplemise korraldamine

(1) Käesoleva seaduse § 2² lõikes 2 nimetatud kokkulepete aluseks oleva statistikaga kauplemist korraldab maagaasiseaduse §-s 15 nimetatud süsteemihaldur.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kauplemine toimub süsteemihalduri loodud digitaalse keskkonna kaudu, mis on osa energiamajanduse korralduse seaduse § 32¹⁰ lõikes 1 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilisest andmebaasist.

(3) Süsteemihaldur edastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud digitaalsesse keskkonda iga kuu 10. kuupäevaks järgmised andmed:

1) isiku nimel kalendriaastal lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia koguenergia kogus megadžaulides;

2) selle isiku nimi ja registrikood, kelle nimel käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kogused lõpptarbimisse anti.

(4) Biokütuse, biometaani, vesiniku ja elektrienergia statistikaga kauplemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 3. Kütuse käitlejatele esitatavad nõudedamended 01.10.2026

(1) Kütuse käitlemisega tegeleval isikul (edaspidi käitlejal) peavad olema vajalikud tehnilised vahendid ja personal, et tagada käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmine.

(2) Repealed

(3) Kütust võib müüa äriühing, kes on esitanud Maksu- ja Tolliametile käesoleva seaduse §-s 4¹ nimetatud tagatise ja kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 31 950 eurot või kellel on kehtiv vastutuskindlustuse leping kindlustussumma alammääraga vähemalt 31 950 eurot, mis on ette nähtud kütuseettevõtja tegevuse tagajärjel kolmandatele isikutele tekkida võiva varalise kahju hüvitamiseks. Käesolevas lõikes sätestatud osa- või aktsiakapitali või vastutuskindlustuse lepingu nõue ei laiene äriühingule, kes müüb ainult vedelgaasi.

(4) Kütust, välja arvatud vedelgaasi, võib importida äriühing, kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 639 115 eurot.

(5) Kütuse hoiuteenust võib osutada äriühing, kellel on olemas kehtiv vastutuskindlustuse leping kindlustussumma ulatuses, mis tagab tema tegutsemisel kütuse hoidjana kolmandatele isikutele tekkida võiva varalise kahju hüvitamise. Vastutuskindlustussumma alammääraks on 31 950 eurot.

(5¹) Repealed

(5²) Üheaegselt kütuse hoiuteenuse osutamise ja kütuse impordiga võib tegeleda äriühing, kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 639 115 eurot.

(5³) Repealed

(5⁴) Repealed

(6) Äriühing võib kütust müüa või selle hoiuteenust osutada ainult oma registrisse kantud tegevuskohas. Hoiuteenust ei või osutada tanklas.

(7) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 21 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on:

1) kütuse müüja, kellel on kümme või enam tanklat ja kelle tanklad asuvad vähemalt kolmes maakonnas;

2) aktsiisilaopidaja, kes lubab kütuse tarbimisse selle lähetamiseks Eestisse.

(7¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmiseks vajalikke toimepidevuse nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.

(8) Kütuse müügi tegevusluba omav isik peab Maksu- ja Tolliametile esitama käesoleva seaduse § 5¹ lõikes 2 nimetatud andmed kütuse käitlemise andmekogu kaudu enne kütuse lähetamist või valduse üleandmist.

(9) Järelevalvet teostava ametniku nõudmisel esitab kütuse käitleja viivitamata taasesitamist võimaldavas vormis käideldava kütuse kohta kütuse käitlemise andmekogusse kantud käesoleva seaduse § 5¹ lõikes 2 nimetatud andmed.

(10) Kütuse käitleja ladustab ja hoiustab kütust vaid statsionaarses mahutis, mis on registreeritud käesoleva seaduse 4¹. peatükis sätestatud korras.

§ 4. Kütuse müükcase law

(1) Tanklas peab olema nähtavale kohale välja pandud teave, millest nähtub:

1) kütuse nimetus;

2) kütuse hind;

3) müüja ärinimi, registrikood või selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus, asukoha aadress ja kontakttelefoni number, tegevusloa number või loakohustusest vabastamise otsuse kuupäev ja number;

4) kütuse kasutamise otstarbest tulenev muu oluline teave.

(2) Müüja on ostja nõudmisel kohustatud tagama selgituste andmise müügil oleva kütuse, sealhulgas bensiini ja diislikütuse biokütusesisalduse kohta ning kütuse omaduste ja eri bensiinisegude sobiva kasutamise kohta. Müügikohas, kus kohapeal puudub teenindav personal (automaattanklas), peab väljas olema teave selgituste saamise koha kohta ning infotelefoni number.

(3) Müüja peab korrakaitseorgani nõudmisel esitama dokumendid või andma asjasse puutuvaid selgitusi kütuselisandi ja sellele vastava tähistusega müüdava kütuse kohta.

(4) Kütuse müügil, välja arvatud tanklast müügi korral, tuleb kütuse eest tasuda sularahata arvelduse korras.

(5) Müüja peab tagama käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teabe kättesaadavuse tarbijale ka siis, kui kütuse müük toimub väljaspool tanklat.

(6) Ühes tanklas võib kütust müüa ja müügitegevuseks vajalikku kütust ladustada ainult üks juriidiline isik.

§ 4¹. Tagatis

(1) Kütuse müüja esitab Maksu- ja Tolliametile käibemaksuseaduse § 44² lõikes 2 nimetatud tagatise maksukorralduse seaduses sätestatud korras, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Tagatis loetakse esitatuks, kui Maksu- ja Tolliamet on tagatise aktsepteerinud.

(2) Maksu- ja Tolliamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tagatist kasutada kütuse müüja kütuseaktsiisi võla katteks.

(3) Tagatise nõuet ei kohaldata lennukikütuse, vedelgaasi ja biogaasi müügile.

§ 4². Tagatise suurus

(1) Kütuse importimisel, tarbimisse lubamisel ja kütuse maksuladustamise lõpetamisel on kütuse müüja tagatis 1 000 000 eurot. Maksu- ja Tolliamet võib tegevusloa taotluse lahendamisel määrata sellest suurema tagatise, kui esineb põhjendatud kahtlus, et kütuse müüja jätab käibemaksukohustuse täitmata. Sätet ei kohaldata maksuladustamise lõpetamisel käibemaksuseaduse § 15 lõike 3 punktides 1–6¹ nimetatud juhtudel.

(2) Tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatise suuruseks määratakse tema kahel järjestikusel kalendrikuul müüa kavatsetava kütuse koguse, keskmise müügihinna ja käibemaksuseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud käibemaksumäära korrutis. Tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis ei või olla väiksem kui 5000 eurot. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kütuse müüja suhtes.

(2¹) Vedelkütusevaru seaduse § 4 alusel tegutsev riigi äriühing esitab Maksu- ja Tolliametile iga kalendrikuu 9. kuupäevaks eelmisel kalendrikuul kasutusele võetud varu müügihindade aritmeetilise keskmise kütuse nimetuse põhiselt. Kütuse keskmine müügihind arvutatakse eelmises lauses nimetatud hindade aritmeetilise keskmise ja eelmisel kalendrikuul kehtinud kütuseaktsiisimäära summana. Kütuse keskmine müügihind arvutatakse ilma käibemaksuta. Maksu- ja Tolliamet avaldab kütuse keskmise müügihinna andmed oma veebilehel.

(2²) Maksu- ja Tolliamet võib otsuse tagatise suuruse määramise kohta toimetada isikule kätte Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonna e-maksuamet/e-toll (edaspidi e-maksuamet) kaudu. Otsus loetakse isikule kättetoimetatuks selle e-maksuametis avamisel.

(3) Repealed

(4) Repealed

(5) Repealed

(5¹) Repealed

(6) Repealed

§ 4³. Tagatise uuendamine

Kütuse müüja esitab Maksu- ja Tolliametile uue tagatise vähemalt kümme tööpäeva enne tagatise kehtivusaja lõppemist. Uus tagatis hakkab kehtima eelneva tagatise kehtivusaja lõppemise päevale järgneval päeval.

§ 4⁴. Tagatise asendamine ja vähendamine

(1) Maksu- ja Tolliamet teeb otsuse tagatise asendamise kohta kümne tööpäeva jooksul kütuse müüja vastavasisulise taotluse saamise päevast arvates või esimesel võimalusel tagatise asendamiseks maksukorralduse seaduse § 125 lõigetes 2–3 sätestatud asjaolude ilmnemise korral.

(2) Repealed

(2¹) Tarbimisse lubatud kütuse müüja võib taotleda esitatud tagatise vähendamist, kui ta vastab mõlemale järgmisele kriteeriumile:

1) isik on taotluse esitamise ajaks kütuse müügi tegevusloa alusel tegutsenud vähemalt kuus kuud;

2) isikul ning tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmel ei ole maksuvõlga.

(2²) Kui tagatise vähendamist taotlev kütuse müüja vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud kriteeriumidele, lähtub Maksu- ja Tolliamet tagatise vähendamise otsustamisel eelkõige:

1) isiku maksevõimelisusest ja maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamisest;

2) isiku ning tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmete ning äripartnerite ärialasest mainest;

3) isiku investeeringutest kütuse käitlemiseks;

4) isiku aruandluse õigsusest ja esitamise õigeaegsusest.

(2³) Tarbimisse lubatud kütuse müüja vähendatud tagatise suurus määratakse tema kahel kalendrikuul müüa kavatsetava kütuse koguse, kütuse keskmise müügihinna, käibemaksuseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud käibemaksumäära ja koefitsiendi 0,1 korrutisena. Tarbimisse lubatud kütuse müüja vähendatud tagatis ei või olla väiksem kui 5000 eurot.

(3) Maksu- ja Tolliamet teeb otsuse tagatise vähendamise kohta 30 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisele järgneva kalendrikuu 20. kuupäevast arvates. Kui taotlus esitatakse puudusega või Maksu- ja Tolliametil on taotluse põhjendatuse hindamiseks vaja küsida taotlejalt lisainfot, algab taotluse läbivaatamise tähtaeg puuduse kõrvaldamise või lisainfo saamise päevast arvates.

(4) Maksu- ja Tolliamet võib tunnistada otsuse tagatise vähendamise kohta kehtetuks ning määrata kütuse müüjale tähtaja käesoleva seaduse § 4² lõikes 2 sätestatud suurusele vastava tagatise esitamiseks, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2² sätestatud kriteeriumide uuesti hindamisel tekib põhjendatud kahtlus, et käibemaksukohustus jääb täitmata.

(5) Käesoleva seaduse § 4² lõike 1 teise lause alusel suurendatud tagatise määramise aluseks oleva kahtluse äralangemisel vähendab Maksu- ja Tolliamet kütuse müüja tagatise 1 000 000 euroni.

§ 4⁵. Kütuse müügi piirang

(1) Kütuse importimise, tarbimisse lubamise ja kütuse maksuladustamise lõpetamise korral võib kütuse müüja müüa kütust piiramatus koguses, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul ja juhul, kui esineb põhjendatud kahtlus, et kütuse müüja jätab käibemaksukohustuse täitmata.

(2) Tarbimisse lubatud kütuse müüja võib kalendrikuus müüa kütust koguses, mille väärtus ei ületa esitatud tagatise jagatist kütuse keskmise müügihinna ja käibemaksuseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud käibemaksumäära korrutisega, mille tulemusest on lahutatud tema eelmisel kalendrikuul müüdud kütuse koguse väärtus.

(3) Käesoleva seaduse § 4⁴ lõike 2³ alusel vähendatud tagatisega tarbimisse lubatud kütuse müüja võib kalendrikuus müüa kütust koguses, mille väärtus ei ületa esitatud tagatise jagatist keskmise müügihinna, käibemaksuseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud käibemaksumäära ja koefitsiendi 0,1 korrutisega, mille tulemusest on lahutatud tema eelmisel kalendrikuul müüdud kütuse koguse väärtus.

(4) Kütuse müümiseks suuremas ulatuses kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3, esitab kütuse müüja täiendava tagatise.

§ 5¹. Kütuse käitlemise andmekogu

(1) Kütuse käitlemise andmekogu on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk on riiklike maksude kogumise tagamiseks, maksupettuste tõkestamiseks ja ebakvaliteetse kütuse ringluse siseturul vähem tõenäoliseks tegemise tagamiseks kütuse käitlemise kohta teabe kogumine ja töötlemine.

(1¹) Kütuse käitlemise andmekogu on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister. Andmekogu pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses.

(2) Kütuse müügi tegevusluba omav isik kannab kütuse käitlemise andmekogusse temale kuuluva kütuse kohta järgmiste sündmuste ja toimingute andmed:

1) kütuse võõrandamine, välja arvatud müük tanklast;

2) kütuse vedu, välja arvatud tanklast soetatud kütuse vedu ja vedu, millega kaasneb mõni teine käesolevas lõikes sätestatud sündmus või toiming, eeldusel et veoga kaasnev sündmus või toiming on juba andmekogusse kantud;

3) kütuse üleandmine hoidjale või hoiuleandjale;

4) kütuse omatarve;

5) kütuse tootmine väljaspool aktsiisiladu;

6) kütuse kadu või jääkide mahakandmine;

7) tarbimisse lubatud kütuse omandamine muul viisil kui soetamine teiselt kütuse müügi tegevusloaga isikult;

8) kütuse jääkide arvele võtmine.

(3) Kütust ei tohi võõrandada, vedada, hoidjale või hoiuleandjale üle anda ega kadusid või jääke maha kanda, kui asjaomasesse asu- või lähtekohta viimise kohta puudub andmekogus varasem kanne.

(4) Andmed tarbimisse lubatud kütuse impordi ja ekspordi ning kütuse tarbimisse lubamise kohta kannab kütuse käitlemise andmekogusse Maksu- ja Tolliamet, võttes aluseks tolliseaduse §-s 13 nimetatud e-tolli andmekogu andmetöötlussüsteemi ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 45 lõike 14⁵ alusel asutatud siseriiklike aktsiisikauba saatedokumentide haldamise elektroonilise süsteemi (SADHES) andmed. Tarnija kinnitab eelmises lauses nimetatud andmete õigsust kütuse käitlemise andmekogus. Tarnija lisab andmekogusse käesoleva seaduse § 2³ lõikes 2 nimetatud andmed ja § 2² lõikes 2 nimetatud kokkuleppe sõlminud tarnijate nimed ja registrikoodid, ülekantud statistika koguse megadžaulides ning statistilise ülekande tegemise ajavahemiku.

(5) Repealed

(6) Kütuse käitlemise andmekogu andmed ei ole avalikud. Andmekogule on juurdepääs lisaks andmekogu vastutavale ja volitatud töötlejale järgmistel isikutel:

1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud andmete andmekogusse kandjal tema sisestatud andmete ulatuses;

2) kütuse vedajal, soetajal või vastuvõtjal tema nimele sisestatud sündmuste puhul;

3) vastavussertifikaadi ja vastavusdeklaratsiooni ning nende aluseks tehtud mõõtmise tulemusi kajastava dokumendi andmekogusse kandjal ja käesoleva seaduse § 9 lõikes 5² nimetatud isikul tema poolt või tema nimel sisestatud andmetele;

4) Kliimaministeeriumil, Keskkonnaametil ja Keskkonnaagentuuril käesoleva seaduse §-s 2¹ sätestatud kohustuse täitmise hindamiseks vajalikele andmetele;

5) tarnijal käesoleva seaduse tähenduses käesoleva seaduse §-s 2¹ sätestatud kohustuse täitmist puudutavate andmete osas, välja arvatud ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud teave, kusjuures Keskkonnaametil on kohustus eelnimetatud andmed avaldada hiljemalt käesoleva seaduse §-s 2¹ sätestatud kohustuse täitmise poolaastale järgneva kuu 15. päevaks.

(7) Repealed

§ 5². Kütuse vedamise nõuded

Kütuse vedaja ei tohi vedu alustada enne, kui vedu või sellega kaasnev sündmus või toiming on kantud kütuse käitlemise andmekogusse.

§ 5³. Kütuse omandamise nõuded

Kui kütuse müügi tegevusluba omav isik omandab kütuse väljaspool tanklat, kinnitab ta selle vastuvõtmist kütuse käitlemise andmekogus vahetult pärast kütuse üle valduse saamist.

§ 6. Saatedokument

(1) Kütuse müügi tegevusluba mitteomava isiku kütuse veol või üleandmisel hoidjale või hoiuleandjale vormistab kütuse lähetaja või üleandja kütuse saatedokumendi, mis võimaldab kütust ja selle kogust identifitseerida.

(2) Saatedokumendil peavad raamatupidamise seaduse alusel algdokumendis esitatavatele andmetele lisaks olema järgmised andmed:

1) kütuse nimetus ja KN-i kaubakood;

2) bensiini puhul selle oktaaniarv;

3) diislikütuse puhul märge, kas see on talvine või suvine;

4) erimärgistatud diislikütuse puhul märge erimärgistatuse kohta;

5) kütuse vastavussertifikaadi või vastavusdeklaratsiooni number, väljaandja nimi ja väljaandmise kuupäev;

6) Repealed

7) kütuse vedaja ärinimi ja registrikood, mootorsõiduki juhi ees- ja perekonnanimi ning isikukood, mootorsõiduki registreerimisnumber ja riiklik kuuluvus, sõiduki ohtliku veose veole lubamise tunnistuse andmed ning kütuse peale- ja mahalaadimise koha aadress.

(2¹) Kui kütuse käitlemise andmekogu ei tööta, on kütuse võõrandaja kohustatud vormistama paberil saatedokumendi, mis peab olema kütuse veol kaasas. Saatedokument peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmetele sisaldama:

1) müüja ja ostja registri- või isikukoodi;

2) tollideklaratsiooni numbrit või aktsiisikauba saatedokumendi numbrit SADHES-is;

3) kütuse lähetamise kuupäeva ja kellaaega.

(2²) Sündmused, mille kohta oli vormistatud käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud saatedokument, kantakse esimesel võimalusel kütuse käitlemise andmekogusse tagantjärele, kuid mitte hiljem kui andmekogu töökorra taastumisele järgneval tööpäeval.

(3) Repealed

(4) Kütuse veol peab kütuse saatedokument kütusega kaasas olema. Saatedokument tuleb esitada järelevalvet teostavale ametiisikule tema nõudmisel viivitamata.

(5) Saatedokumenti tuleb säilitada vastavalt raamatupidamise seaduse alusel raamatupidamise algdokumendi säilitamise kohta sätestatud nõuetele.

(6) Repealed

(7) Kütuse lähetamisel aktsiisilaost kohaldatakse saatedokumendile alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusest tulenevaid nõudeid.

(8) Saatedokumendile märgitud kütuse vastuvõtja peab kontrollima saatedokumendi vastavust käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

§ 6¹. Nõuded kütuse hoiuteenuse osutamisel

(1) Kütuse hoiuteenuse osutaja on kohustatud pidama laoarvestust hoiule võetud kütuse kohta alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 19 lõike 1 tähenduses, välja arvatud tahkekütused ja maagaas, ning kajastama seda maksukorralduse seaduse § 25⁹ lõikes 1 nimetatud andmekogus.

(2) Kütuse hoiuteenuse osutaja laoarvestuses kajastatavad andmed sätestatakse maksukorralduse seaduse § 25⁹ lõikes 1 nimetatud andmekogu põhimääruses.

(2¹) Hoiuteenuse osutaja ei kajasta laoarvestust maksukorralduse seaduse § 25⁹ lõikes 1 nimetatud andmekogus, kui tema tegevuskoht asub tema vabatsoonis tegutsevas laos, maksulaos, aktsiisilaos, ajutise ladustamise kohas, seestöötlemise protseduuri kohas või tollilaos ning hoiule võetud kütuse üle peetakse vastava lao arvestust, mis sisaldab kõiki käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sätestatud andmeid.

(3) Laoarvestuses peavad olema kajastatud kõik kütuse omaniku vahetused. Hoiule antud kütuse võõrandaja peab hoiuteenuse osutajat omaniku vahetusest teavitama hiljemalt tehingule järgneva tööpäeva jooksul.

(4) Repealed

(5) Hoiuteenuse osutaja võib väljastada hoiul oleva kütuse ainult laoarvestuses kajastatud kütuse omanikule või tema volitatud esindajale.

§ 6². Väljaspool aktsiisiladu toodetud, jäägina arvele võetud ja kütuse käitlemise andmekogu kandeta soetatud kütuse müügi erisus

Väljaspool aktsiisiladu toodetud, jäägina arvele võetud või kütuse käitlemise andmekogu kandeta soetatud kütust võib müüa ja lähetada Maksu- ja Tolliameti loal.

§ 7. Kütuse käitlemise aruanne tanklast müügi korral

(1) Kütuse müüja edastab kütuse käitlemise andmekogusse iga kalendrikuu 1. kuupäeval tema poolt eelmisel kalendrikuul alates 16. kuupäevast kuni kalendrikuu lõpuni ja 16. kuupäeval tema poolt samal kalendrikuul alates 1. kuupäevast kuni 15. kuupäevani kütuse käitlemise aruande tanklast müüdud kütuse kohta. Andmed esitatakse tegevuskohtade kaupa.

(2) Repealed

(3) Kütuse käitlemise aruandes esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 7¹. Euroopa Komisjoni teavitamine

(1) Kliimaministeerium teavitab Euroopa Komisjoni perioodiliselt kütuse hindadest.

(2) Kütusemüüja on kohustatud andma Kliimaministeeriumi nõudel andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamiseks.

§ 8. Nõuded kütusele

(1) Nõuded autobensiinile, diislikütusele, kergele kütteõlile, raskele kütteõlile ja biokütusele, välja arvatud põlevkivikütteõli, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nõuded kehtestatakse, lähtudes kütuse kasutamise otstarbest ja keskkonnanõuetest.

(2) Nõuetele mittevastava, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kütuse käitlemine on keelatud, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Kütuse vastavuse eest nõuetele vastutab kütuse käitleja.

(3) Autobensiinidest võib tarbimisse lubada ja müüa ainult pliivaba bensiini. Pliivabaks bensiiniks käesoleva seaduse mõistes loetakse bensiini, mille pliisisaldus ei ületa 0,013 grammi liitri kohta.

(4) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus lubada sportsõidukites kasutamiseks ettenähtud nõuetele mittevastava spetsiifiliste omadustega kütuse piiratud koguses tarbimisse lubamist vastava spordiliidu taotlusel.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa taotluses peavad olema järgmised andmed:

1) spordiliidu nimetus, registrikood, asukoha aadress ja kontaktandmed;

2) kütuse nimetus, KN-i kaubakood, kütuse kogus;

3) selle äriühingu nimi, kes kütuse tarbimisse lubab;

4) taotluse vajaduse selgitus või põhjendus.

§ 9. Vastavuse tõendamine

(1) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud ning tarbimisse lubatud kütuse vastavust kehtestatud nõuetele tõendab vastavushindamisasutuse poolt väljastatud vastavussertifikaat või Euroopa Liidus asuva tootja väljastatud vastavusdeklaratsioon. Vastavussertifikaat või vastavusdeklaratsioon peab sisaldama nõuetele vastavuse tõendamisel mõõdetud näitajate mõõtetulemust.

(2) Vastavussertifikaadi väljastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30–47), nõuetele vastava akrediteerimisasutuse poolt akrediteeritud vastavushindamisasutus.

(3) Kütuse vastavust kehtestatud nõuetele tuleb tõendada:

1) kütuse importimisel, kui seda ei toimetata aktsiisilattu;

2) kütuse aktsiisilaost tarbimisse lubamisel, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu liikmesriigist lähetatud kütus on ladustatud aktsiisilaos eraldi mahutis ja selle kütuse kohta on väljastatud vastavusdeklaratsioon;

2¹) teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud kütuse tarbimisse lubamisel, kui selle võtab vastu aktsiisilaopidaja väljaspool aktsiisiladu;

3) teises liikmesriigis tarbimisse lubatud kütuse Eestisse toimetamisel, välja arvatud juhul, kui kütust ladustatakse aktsiisilaos ajutises aktsiisivabastuses;

4) kütuse tootja poolt jäätmetest toodetud kütuse kasutamisel või müümisel;

5) registreeritud kaubasaaja poolt teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud kütuse vastuvõtmisel.

(4) Kütus, mille vastavust kehtestatud nõuetele tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel tõendada, paigutatakse Eestisse toimetamisel tollilattu, ajutise ladustamise kohta, vabatsooni või aktsiisilattu.

(5) Vastavussertifikaat või vastavusdeklaratsioon:

1) esitatakse tollile koos vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooniga või

2) jääb aktsiisilaost kütuse lähetajale, tarbimisse lubatud kütuse saajale Eestis või jäätmetest kütuse tootjale.

(5¹) Vastavussertifikaat või vastavusdeklaratsioon ei ole nõutav:

1) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses määratletud aktsiisivaba kütuse tarbimisse lubamisel;

2) väljaspool Eestit kasutatavatel vee- ja õhusõidukitel tarbitava kütuse tarbimisse lubamisel ja eksportimisel.

(5²) Vastavussertifikaadi, vastavusdeklaratsiooni ja mõõdetud näitajate mõõtetulemusi kajastava dokumendi andmed kannavad enne kütuse tarbimisse lubamist kütuse käitlemise andmekogusse:

1) akrediteeritud vastavushindamisasutus;

2) isik, kes lubab kütust tarbimisse;

3) isik, kes toimetab Eestisse teises liikmesriigis tarbimisse lubatud kütuse.

(5³) Repealed

(6) Kütuse vastavust kehtestatud nõuetele tuleb uuesti tõendada, kui kütuse vastavussertifikaadi või vastavusdeklaratsiooni väljastamisest on möödunud rohkem kui kuus kuud. Kui kütuse vastavus kehtestatud nõuetele on uuesti tõendatud, teeb aktsiisilao, vabatsoonis tegutseva lao, tollilao või ajutise ladustamise koha pidaja vastavussertifikaadi või -deklaratsiooni kohta märke kütuse käitlemise andmekogusse.

(7) Vastavussertifikaati või vastavusdeklaratsiooni või nende koopiaid tuleb säilitada vastavalt raamatupidamise seaduses raamatupidamise algdokumendi säilitamise kohta sätestatud nõuetele.

§ 9¹. Kütuse ja biokütuse proportsionaalne segamine kütuse tarbimisse lubamisel

(1) Kütuse tootmine tarbimisse lubamisel diislikütuse ja biodiislikütuse või diislikütuse ja parafiinse diislikütuse proportsionaalse segamise teel paakautosse on lubatud juhul, kui toodetud kütuses sisalduva biodiislikütuse sisaldus ei ületa seitset mahuprotsenti ning kütuse tootja tõendab järelevalvet teostavale isikule sellisel viisil toodetud kütuse vastavust käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele.

(2) Proportsionaalse segamise teel kütuse tootmiseks tohib kasutada atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud nõuetele vastavat parafiinset diislikütust ning diislikütust ja biodiislikütust, millele kohaldatavad nõuded on esitatud käesoleva seaduse lisas.

(3) Kütuse tootja tagab, et vähemalt korra kalendrikuus võtab sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutus proportsionaalse segamise teel toodetud kütusest proovi ja analüüsib seda proovi, et selgitada välja parafiinse diislikütuse ja diislikütuse seguna kuni seitsmeprotsendise mahuga biodiislikütuse ja diislikütuse seguna toodetud kütuse vastavus käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele ning väljastada kütusele vastavussertifikaat.

(4) Kui proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse algkomponendid on võrreldes proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutuse viimasena analüüsitud prooviga muutunud, tagab kütuse tootja, et vähemalt korra nädalas kuni järgmise käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud proovi võtmiseni võtab sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutus proportsionaalse segamise teel toodetud kütusest proovi ja analüüsib seda proovi, et selgitada välja kütuse:

1) tiheduse, oksüdatsioonistabiilsuse, mangaanisisalduse ning ajavahemikul 1. detsembrist kuni 1. märtsini hägustumispunkti ja külmfiltriummistuspunkti vastavus nõuetele, kui diislikütusesse lisati proportsionaalse segamise seadmega biodiislikütust;

2) tiheduse vastavus nõuetele, kui diislikütusesse lisati proportsionaalse segamise seadmega parafiinset diislikütust.

(5) Proovi võtab sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutus paakautost, millesse kütus segamise teel toodeti. Kui paakautost proovi võtmine ei ole võimalik, võtab sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutus proovi paakautosse kütuse tootmiseks kasutatud identsetest lähteainetest ja samasuguses proportsioonis sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutuses segamise teel toodetud kütusest.

(6) Kütuse tootja säilitab kütuseproovi 60 päeva selle võtmise päevast arvates. Proovi puutumatuse tagamiseks pakendab sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutus proovi ning see pitseeritakse või plommitakse. Sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutus märgib pakendile kulumis- ja veekindlas kirjas proovi tunnuskoodi, kuupäeva, proovivõtja nime ja allkirja.

(7) Proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse nõuetele vastavuse tõendamise ja kontrollimise ning proportsionaalse segamise seadme kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 9². Proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse nõuetele mittevastavus

(1) Kui sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutus tuvastab, et proportsionaalse segamise teel toodetud kütus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, teavitab kütuse tootja sellest viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Maksu- ja Tolliametit. Teates esitab kütuse tootja selgituse toodetud kütuse nõuetele mittevastavuse oluliste asjaolude kohta.

(2) Kütuse tootja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul viivitamata kütuse käitlejat, kellele kõnealune kütus tarniti ja korraldab sellise kütuse müügilt eemaldamise.

(3) Kütuse tootja peatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul viivitamata proportsionaalse segamise teel kütuse tootmise selle seadmega, millega nõuetele mittevastav kütus toodeti.

(4) Kui kütuse tootja on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kütuse tootmise peatanud, selgitab ta välja toodetud kütuse nõuetele mittevastavuse põhjused, võtab kasutusele meetmed nende põhjuste edaspidiseks välistamiseks ning teavitab põhjustest ja lahendustest Maksu- ja Tolliametit.

(5) Kütuse tootja võib jätkata proportsionaalse segamise teel kütuse tootmist ja tarbimisse lubamist, kui sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutus tuvastab, et proportsionaalse segamise teel toodetud kütus vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning tootja on sellest teavitanud Maksu- ja Tolliametit.

§ 10

–

§ 13. Loakohustus

(1) Tegutsemisel ühel või mitmel järgmistest tegevusaladest on nõutav tegevusluba:

1) kütuse import;

2) kütuse eksport;

3) kütuse müük;

4) kütuse hoiuteenuse osutamine.

(2) Tegevusluba ei ole nõutav:

1) kütuse müügil aktsiisilaos, välja arvatud tarbimisse lubatud kütuse müügil, maksulaos, tollilaos ja vabatsoonis;

2) kui mootorsõiduki kasutuslepingu sõlmimisega kaasneb kasutuslepingukohane kütuse müük;

3) kütuse impordil, kui kütus toimetatakse aktsiisi- või maksulattu;

4) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses määratletud aktsiisivaba kütuse tarbimisse lubamisel;

5) väljaspool Eestit kasutatavatel vee- ja õhusõidukitel tarbitava kütuse tarbimisse lubamisel ja eksportimisel;

6) kütuse müügil täitemenetluse käigus.

(3) Käesoleva seaduse § 4² lõikes 1 nimetatud kütuse müüja puhul peab majandustegevuse registris olema eraldi märge kütuse tarbimisse lubamiseks või maksuladustamise lõpetamiseks.

§ 14. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse ettevõtjale, kui:

1) ta vastab käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele;

2) tal on käesoleva seaduse §-des 4¹–4⁴ sätestatud tingimustele vastav tagatis;

3) tegevusloa taotlejat ei ole karistatud tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on olnud nõutav, ja karistusregistri seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud tähtajad ei ole möödunud.

§ 15. Tegevusloa taotlemine

Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule:

1) täpsustatud andmed tegevusala kohta vastavalt käesoleva seaduse § 13 lõike 1 loetelule;

2) kütuse müügi tegevusala puhul märgitakse, kas tegemist on käesoleva seaduse § 4² lõikes 1 või 2 nimetatud kütuse müüjaga;

3) andmed kasutatavate mahutite mahutavuse kohta, kui taotletakse tegevusluba kütuse hoiuteenuse osutamiseks;

4) äri- või muu tegevusplaan, mis sisaldab ka isiku maksimaalset kütuse müügi käivet ühes kalendrikuus, kui taotletakse tegevusluba kütuse müügiks;

5) tegevuskohaks olevate müügikohtade aadressid, kui taotletakse tegevusluba kütuse müügiks;

6) kava koos tõenditega, milles sisaldub teave, kuidas ettevõtja hakkab täitma käesoleva seaduse §-s 2¹ sätestatud nõuet, kui taotletakse kütuse tarbimisse lubamise õigust, kütuse maksuladustamise lõpetamise õigust või kütuse impordi tegevusluba.

§ 16

–

§ 19. Tegevusloa taotluse lahendamine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Maksu- ja Tolliamet.

(2) Maksu- ja Tolliamet määrab isikule tagatise kümne tööpäeva jooksul taotluse ning sellele lisatud dokumentide ja andmete saamisest arvates. Kui kütuse müüja on esitanud taotluse tagatise vähendamiseks, määrab Maksu- ja Tolliamet isikule tagatise käesoleva seaduse § 4⁴ lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul

(3) Tegevusloa lahendamise tähtaeg peatub kütuse müüja poolt käesoleva seaduse §-s 4⁴ nimetatud taotluse lahendamise ajaks.

§ 19¹. Tegevusloata müüjalt kütuse soetamise keeld

(1) Kütuse soetamine müüjalt, kellel puudub tegevusluba kütuse müügiks, on keelatud.

(2) Kütuse soetaja on kütuse soetamisel kohustatud majandustegevuse registrist kontrollima kütuse müüja asjaomase tegevusloa olemasolu. Kontroll ei ole nõutav kütuse soetamisel tanklast.

§ 19². Aktsiisilaopidaja ja maksulaopidaja kohustused tegevusloaga seoses

(1) Aktsiisilaopidaja on kütuse tarbimisse lubamisel ja maksulaopidaja kütuse maksuladustamise lõpetamisel kohustatud kontrollima majandustegevuse registrist, kas kütuse tarbimisse lubamist või kütuse maksuladustamise lõpetamist soovival isikul on tegevusluba kütuse müügiks, sealhulgas peab registris olema käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud märge. Kütuse tarbimisse lubamine ja kütuse maksuladustamise lõpetamine on keelatud, kui selle kütuse omanikul puudub käesolevas lõikes nimetatud märge. Sätet ei kohaldata maksuladustamise lõpetamisel käibemaksuseaduse § 15 lõike 3 punktides 2–6¹ nimetatud juhtudel.

(2) Maksu- ja Tolliamet võib peatada aktsiisilao tegevusloa ja maksulao pidamise loa kehtivuse kuni kuueks kuuks, kui:

1) aktsiisilaost tarbimisse lubatud kütuse omanikul puudus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud märge või

2) maksuladustamise lõpetamisel puudus kütuse omanikul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud märge.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aktsiisilao tegevusloa kehtivuse peatamisel ei kohaldata alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 43 lõike 1 punkte 1–2 ja 5.

(4) Maksu- ja Tolliamet võib keelduda aktsiisilao tegevusloa ja maksulao pidamise loa kehtetuks tunnistamisest tegevusloa omaniku taotlusel ajal, millal tegevusloa kehtivus on peatatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud põhjusel.

§ 19³. Kütusemahuti registreerimise kohustus

(1) Isik, kelle omandis on kümnekuupmeetrise mahuga või suurem statsionaarne mahuti, milles hoitakse, ladustatakse või kavatsetakse hoida või ladustada alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud kütust, esitab seadme ohutuse seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi järgmised andmed:

1) maaüksuse aadress, millel mahuti paikneb;

2) mahuti omaniku nimi ja registri- või isikukood või viimase puudumise korral sünniaeg;

3) mahuti asendiplaani number selle olemasolu korral;

4) mahuti maht;

5) märge, kas mahuti asub maa all;

6) märge, kas maapealne mahuti on ujuva kaanega või ilma;

7) märge selle kohta, kas mahuti on kasutuses;

8) mahuti kasutusotstarve;

9) kui mahuti omanik ei ole selle valdaja, siis valdaja nimi koos isiku- või registrikoodiga.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete muutumise korral on mahuti omanikul kohustus esitada uued andmed seadme ohutuse seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi.

§ 20. Riiklik järelevalveamended 01.10.2026

(1) Käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet vastavalt oma pädevusele:

1) Repealed

2) Maksu- ja Tolliamet;

3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;

4) Keskkonnaamet;

5) Transpordiamet.

(2) Repealed

(3) Maksu- ja Tolliameti pädevusse kuulub:

1) tegevusloa olemasolu kontrollimine kütuse käitlemisel;

2) kütuse nõuetele vastavuse ja nõuetele vastavust tõendavate dokumentide kontrollimine kütuse käitlemisel;

2¹) kütuse käitlemise nõuetele vastavuse kontrollimine;

3) kütuse käitlemise aruannete ja kütuse käitlemise andmekogu andmete töötlemine;

4) nõuetele mittevastava kütusega tehtavate toimingute heakskiitmine;

5) Repealed

6) kütusemahuti registreerimise kohustuse täitmise kontroll ning järelevalve käesoleva seaduse §-s 19³ nimetatud andmekogusse kantud andmete õigsuse üle.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusse kütuse müügil kuulub:

1) tegevusloa olemasolu kontrollimine kütuse käitlemisel;

2) kütuse ja kütuse käitlemise nõuetele vastavuse kontrollimine;

3) nõuetele mittevastava kütusega tehtavate toimingute heakskiitmine.

(5) Keskkonnaameti pädevusse kuulub:

1) kütusemahuti registreerimise kohustuse täitmise kontrollimine;

2) käesoleva seaduse §-s 2¹ sätestatud kohustuse ja §-s 2⁴ nimetatud aruande esitamise kohustuse täitmise ning aruande käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimine;

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/2405 sätestatud lennukikütuse tarnija aruande esitamise kohustuse täitmise ja nõuetele vastavuse kontrollimine.

(6) Transpordiameti pädevusse kuulub:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/2405 sätestatud õhusõiduki käitaja lennukikütuste kasutamise ja aruande esitamise kohustuse täitmise ning nõuetele vastavuse kontrollimine;

2) lennuvälja käitaja kestlike lennukikütuste kättesaadavuse tagamise kohustuse täitmise kontrollimine.

(7) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 3 lõikes 7¹ sätestatud elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 24. Riikliku järelevalve erimeetmedcase law

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 44, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võib Maksu- ja Tolliamet kohaldada käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(3) Maksu- ja Tolliamet võib tema pädevusse antud riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamisel kasutada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 24¹. Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud meedet kohaldada ainult kütust käitleva isiku või tema esindaja juuresolekul.

(2) Korrakaitseorgan võib keelata nõuetele mittevastava kütuse käitlemise.

§ 24². Maksu- ja Tolliameti riikliku järelevalve erisused

(1) Maksu- ja Tolliamet võib korraldusega pidada asjaolude selgitamiseni või alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 31 lõikes 1⁶ nimetatud tagatise esitamiseni kinni kütust, milleks loetakse ka alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses nimetatud vedel põlevaine, mille puhul on alust arvata, et see ei vasta kehtestatud nõuetele või selle kütuse kohta esitatud andmetele, või mille puhul on kahtlus, et seda käideldakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi või mille eesmärgipäratu kasutamine toob kaasa aktsiisimaksukohustuse tekkimise või suurenemise. Kinnipeetud kütust võib müüa, lähetada ja sellega muid toiminguid teha üksnes Maksu- ja Tolliameti loal.

(1¹) Maksu- ja Tolliamet teeb kütuse käitlemise andmekogusse kinnipeetud kütuse kohta kande.

(2) Kinnipeetud kütuse suhtes, mille kohta ei ole alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 31 lõikes 1⁶ nimetatud tagatist 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti tagatissumma kohta tehtud otsusele järgnevast päevast arvates esitatud, võib Maksu- ja Tolliamet teha riigi omandisse ülemineku otsuse. Riigi omandisse üle läinud kütus realiseeritakse riigivara seaduses sätestatud korras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korraldus toimetatakse kütuse müügi tegevusluba omavale isikule kätte e-maksuameti kaudu. Korraldus loetakse isikule kättetoimetatuks selle e-maksuametis avamisel.

§ 25. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.

§ 28. Toimingud nõuetele mittevastava kütusega

(1) Toimingud nõuetele mittevastava kütusega korraldatakse vastavalt kütuse valdaja või omaniku ettepanekutele, järgides käesolevas paragrahvis sätestatut.

(2) Nõuetele mittevastava kütusega võib teha järgmisi toiminguid, kui see ei kahjusta inimese tervist, keskkonda ega vara:

1) eksporti;

2) ümbertöötlemist aktsiisilaos;

3) hävitamist vastavalt jäätmeseaduse nõuetele;

4) müüki keemiatööstusele tooraineks;

5) korrakaitseorgani poolt aktsepteeritud muud toimingut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toiminguteks tuleb taotleda sellekohase ettekirjutuse teinud korrakaitseorgani heakskiitu. Nõuetele mittevastava kütuse käitleja peab korrakaitseorganit mõistliku aja jooksul kirjalikult teavitama tehtud toimingu tulemustest.

(4) Repealed

(5) Nõuetele mittevastav kütus ladustatakse kuni sellega tehtava toimingu heakskiitmiseni käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asutusega kooskõlastatud kohas.

(6) Korrakaitseorgan annab nõuetele mittevastava kütusega toimingute tegemisele heakskiidu taotluse esitamise päevast arvates viie tööpäeva jooksul.

§ 30. Tegevuskoha varjamine

(1) Vedelkütuse käitlemise eest tegevusloas märkimata tegevuskoha kaudu –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 31. Saatedokumendi, vastavussertifikaadi ja vastavusdeklaratsiooni puudumine

(1) Nõuetekohase saatedokumendita vedelkütuse käitlemise või nõuetekohase saatedokumendi esitamata jätmise eest või nõuetekohase vastavussertifikaadi või vastavusdeklaratsiooni puudumisel –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 31¹. Kütuse laoarvestuse pidamise kohustuse rikkumine

(1) Kütuse hoiuteenuse osutaja poolt laoarvestuse pidamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 31². Teavitamiskohustuse rikkumine kütuse võõrandamise korral

(1) Hoiul oleva kütuse võõrandamisest hoiuteenuse osutaja teavitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 31³. Kütuse väljastamine laoarvestuses kajastamata isikule

(1) Kütuse hoiuteenuse osutaja poolt hoiul oleva kütuse väljastamise eest muule isikule kui laoarvestuses kajastatud omanik –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 32. Nõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseaduslik käitlemine ja sellega toimingute tegemine heakskiitmata viisil

(1) Nõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseadusliku käitlemise eest või sellega toimingute tegemise eest heakskiitmata viisil, kui selline heakskiit on nõutav, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 32¹. Kütuse soetamine registreeringuta isikult

(1) Kütuse soetamisel registreeringuta isikult, välja arvatud kütuse soetamisel tanklast, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 32². Kütuse vedu kütuse käitlemise andmekogu kandeta

(1) Kütuse veo eest nõutava kütuse käitlemise andmekogu kandeta –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5000 eurot.

§ 33¹. Tarbimisse lubatud biokütuse osakaalu kohustuse täitmata jätmine

(1) Käesoleva seaduse §-s 2¹ sätestatud biokütuse koguenergia osakaalu nõuet rikkudes vedelkütuse tarbimisse lubamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga 125 eurot kohustuse täitmisest puudujääva iga gigadžauli eest.

§ 33². Proportsionaalse segamise teel nõuetele mittevastava kütuse tootmine

(1) Käesoleva seaduse § 9¹ lõigetes 1–6 sätestatud nõude rikkumise või § 9² lõigetes 1–3 või 5 nimetatud kohustuse täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 33³. Kestliku lennukikütuse miinimumosakaalu nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405 artiklis 4 sätestatud kestliku lennukikütuse miinimumosakaalu nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga, mis on vähemalt kaks korda ja kuni neli korda suurem kui tavapärase lennukikütuse ja kestliku lennukikütuse tonni keskmise aastahinna vahe, korrutatuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405 artiklis 4 ja I lisas osutatud miinimumosakaalu nõuetele mittevastavate lennukikütuste kogusega tonnides.

§ 33⁴. Kestlike lennukikütuste omaduste või päritolu kohta esitatud teabe nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405 artikli 9 lõikes 2 ja artiklis 10 sätestatud aruandekohustuse täitmisel kestlike lennukikütuste omaduste või päritolu kohta eksitava või ebatäpse teabe esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga, mis on vähemalt kaks korda ja kuni neli korda suurem kui tavapärase lennukikütuse ja kestliku lennukikütuse tonni keskmise aastahinna vahe, korrutatuna nende lennukikütuste kogusega tonnides, mille kohta eksitavat või ebatäpset teavet esitati.

§ 33⁵. Lennukikütuse tankimisele seatud nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405 artiklis 5 sätestatud lennukikütuse tankimise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga, mis on vähemalt kaks korda ja kuni neli korda suurem kui lennukikütuse tonni keskmine aastahind, korrutatuna tankimata jäänud kütuse aastase üldkogusega tonnides.

§ 35. Menetlus

(1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on oma pädevuse piires:

1) Repealed

2) Maksu- ja Tolliamet;

3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;

4) Repealed

5) Keskkonnaamet;

6) Transpordiamet.

(2) Kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-des 31 ja 32 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme või aine konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

(3) Käesoleva seaduse §-des 31, 32, 32¹, 33¹, 33², 33³, 33⁴ ja 33⁵ sätestatud väärtegude aegumise tähtaeg on neli aastat.

§ 36. Üleminekusätecase law

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist ettevõtjale energiaseaduse alusel väljastatud turuluba kehtib kuni tema omaja kohta riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris tehtava registreeringuni või tegevusloale märgitud tähtpäevani, kuid mitte kauem kui 2003. aasta 31. detsembrini.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kütuse ekspordi või kütuse hoiuteenuse osutamise tegevusaladel tegutsenud ettevõtjad, kes soovivad jätkata tegevust nimetatud tegevusaladel, peavad ennast registreerima registris hiljemalt 2003. aasta 31. detsembriks.

(3) Turuload, mille kehtivus lõpeb käesoleva seaduse Riigi Teatajas avaldamise ja jõustumise vahelisel ajal, loetakse kehtivateks turulubadeks kuni omaja kohta registreeringu tegemiseni, kuid mitte kauem kui 2003. aasta 31. detsembrini.

(4) Seonduvalt käesoleva seaduse §-de 10 ja 11 kehtetuks tunnistamisega kaotab kehtivuse ka nende sätete alusel antud volitatud asutuse tegevusõigus. Volitatud asutuse tegevusõiguse kohta käivad majandustegevuse registri registrikanded kustutatakse.

(5) Enne 2011. aasta 1. aprilli majandustegevuse registris vedelkütuse seaduse alusel tehtud registreeringud, mille üks tegevusaladest oli kütuse müük, kehtivad kuni 2011. aasta 31. maini. Majandustegevuse registris registreeritud isikud, kes soovivad jätkata kütuse müüki, peavad Maksu- ja Tolliametile esitama registreerimistaotluse koos käesoleva seaduse § 14 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentide ja andmetega. Maksu- ja Tolliamet määrab isikule tagatise 30 kalendripäeva jooksul registreerimistaotluse ning sellele lisatud dokumentide ja andmete saamisest arvates. Maksu- ja Tolliamet teeb otsuse tagatise aktsepteerimise kohta viie tööpäeva jooksul tagatise esitamisest arvates. Majandustegevuse registrisse kantakse isikud, kes on esitanud käesoleva seaduse §-s 4¹ nimetatud tagatise hiljemalt 2011. aasta 31. maiks.

(6) Käesoleva seaduse § 2¹ lõikes 1 nimetatud kohustust ei rakendata diislikütuse puhul ajavahemikul 2018. aasta 1. novembrist kuni 2019. aasta 31. märtsini.

(7) Tarbimisse lubatud kütuse müüja, kes kavatseb jätkata tegevusloa alusel tegutsemist pärast 2019. aasta 1. veebruarit, esitab Maksu- ja Tolliametile andmed kahel järjestikusel kalendrikuul müüa kavatsetava kütuse koguse kohta hiljemalt 2018. aasta 15. novembril.

(8) Maksu- ja Tolliamet määrab kütuse müüjale, kes on esitanud Maksu- ja Tolliametile käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmed, uue tagatise hiljemalt 2018. aasta 15. detsembril. Käesoleva seaduse § 4⁴ lõikes 2¹ sätestatud tingimustele vastava kütuse müüja puhul loetakse, et ta on tagatise vähendamise taotluse esitanud.

(9) Tarbimisse lubatud kütuse müüjale, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud andmeid tähtajaks esitanud, kohaldatakse käesoleva seaduse § 4⁵ lõikes 2 kehtestatud piirangut alates 2019. aasta 1. veebruarist. Kalendrikuus lubatud müüdava kütuse kogus arvutatakse isiku esitatud tagatise suuruse alusel. Kui tarbimisse lubatud kütuse müüja esitatud tagatis 2019. aasta 1. veebruari seisuga on väiksem kui 5000 eurot, peatab Maksu- ja Tolliamet isiku tegevusloa kehtivuse.

(10) Kütuse müüja, kes kavatseb jätkata kütuse importimise, tarbimisse lubamise ja maksuladustamise lõpetamise õiguse kasutamist alates 2019. aasta 1. veebruarist ning kelle tagatis on Maksu- ja Tolliameti otsusega vähendatud alla 1 000 000 euro, esitab tagatise 1 000 000 eurot hiljemalt 2019. aasta 31. jaanuaril. Kui kütuse müüja esitatud tagatis 2019. aasta 1. veebruari seisuga on väiksem kui 1 000 000 eurot, peatab Maksu- ja Tolliamet isiku tegevusloa kehtivuse.

(11) Enne 2019. aasta 1. veebruarit alustatud kütuse veole, mis kestab 2019. aasta 1. veebruaril või pärast seda, kohaldatakse 2019. aasta 31. jaanuaril kehtinud käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud saatelehe vormistamise nõuet.

(12) Kütuse müüja esitab käesoleva seaduse kuni 2019. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni § 7 lõike 1 kohase aruande 2019. aasta jaanuari eest sama aasta 15. veebruariks. Täiendavalt esitab kütuse müüja kütuse käitlemise andmekogu kaudu 2019. aasta 15. veebruariks kütuse jääkide kohta 2019. aasta 31. jaanuari seisuga ühekordse aruande, mis sisaldab järgmisi andmeid:

1) kütuse nimetus, KN-i kaubakood, kogus ja asukoht;

2) bensiini puhul selle oktaaniarv;

3) erimärgistatud diislikütuse puhul märge erimärgistatuse kohta;

4) kütuse vastavussertifikaadi või vastavusdeklaratsiooni number, väljaandja nimi ja väljaandmise kuupäev.

(13) Käesoleva seaduse § 5¹ lõike 4 kolmandas lauses nimetatud andmed tuleb esmakordselt lisada 2019. aasta 1. augustil.

(14) Maagaasiseaduse §-s 15 nimetatud süsteemihaldur käivitab käesoleva seaduse § 2⁶ lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna hiljemalt 2020. aasta 1. oktoobril.

(15) Tarnijatevaheline kokkulepe või tarnija ja biometaani või elektrienergia lõpptarbimisse andnud isiku vaheline kokkulepe, mis on sõlmitud enne käesoleva seaduse § 2⁶ lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna käivitumist, võib olla sõlmitud kirjalikult väljaspool nimetatud digitaalset keskkonda. Sellisel juhul esitatakse kokkulepe koos käesoleva seaduse § 2⁴ lõikes 1 nimetatud aruandega Keskkonnaametile.

(16) Käesoleva seaduse § 2¹ lõikes 9 nimetatud täiustatud biokütuse kohustusliku osakaalu nõuet võib tarnija 2020. aastal täita lisaks täiustatud biokütusele ka sellise biokütusega, mis on toodetud toorainest, mille Euroopa Liidu liikmesriigi riiklikult pädev asutus on enne 2015. aasta 9. septembrit määratlenud jäätmena, jäägina, toiduks mittekasutatava tselluloosmaterjalina või lignotselluloosmaterjalina ja millest toodeti biokütust olemasolevas käitises enne 2015. aasta 9. septembrit. Sellise biokütuse energiasisaldus võetakse käesoleva seaduse § 2¹ lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse ühekordsena.

§ 37. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 8 lõiked 4 ja 5, § 9 lõige 7 ning § 36 lõige 3 jõustuvad seaduse Riigi Teatajas avaldamise päeval.